Antsla Gümnaasiumi 12.klass Euroopa Elamuskeskuses (Autor: Karoliina Kütt 12.klass)
12.oktoobril käis Antsla Gümnaasiumi 12.klass Tallinna kesklinnas asuvas Euroopa elamuskeskuses. Esimese asjana tehti meile väike ringkäik Elamuskeskuses ja näidati filmi Euroopa kohta. Pärast ringkäiku suundusime matkemängu juurde, kus olid kõigile õpilastele omanimelised telefonid, kus oli kõigile anti oma riik ja fraktsioon. Fraktsioone oli kokku neli: traditsioonid, vabadus, ökoloogia ja solidaarsus. Õpilased jagati fraktsioonidesse ja kõigile fraktsioonidele anti kaks probleemi: Vee solidaarsus ja laste kiibistamine. Kõikidel fraktsioonidel olid samasugused kaks probleemi. Fraktsioonid jagati omakorda probleemide järgi kaheks. Kui probleemid olid ära jagatud oli kõikidel fraktsioonidel oma fraktsiooni alas videokõne nende fraktsiooni esindajaga. Järgmisena tulid lõpuks mängu kõikidele õpilastele jagatud nutitelefonid. Nutitelefon edastas kõikide fraktsioonide liikmetele juhiseid, et kuhu nad järgmisena suunduma peavad. Staape kuhu värsked euroopa parlamendi liikmed suunduda said oli 9. Kõik staabid olid varustatud ekraaniga, kus said fraktsioonide liikmed, küsida teiste inimeste arvamusi, nende probleemi kohta, et leida probleemile võimalikult hea lahendus, mis sobiks kõigile. Ka fraktsioonide ruumides oli võimalik teiste inimestega üle kogu maailma nende probleemi arutada. Fraktsioonide ruumides oli see erinevus, et liikmed said soovi korral helistada erinevatele inimestele, et küsida nende arvamust probleemi kohta. Fraktsioonide ruumides oli võimalik külastada ka interneti, kus sai lugeda artikleid, mis olid kirjutatud just nende probleemi kohta. Vahetevahel said ka iga fraktsiooni probleemide esindajad üksteisega kokku, et üksteisega arutleda. Kui kõik probleemide esindajad olid piisavalt märkmeid kogunud saadeti kõik probleemide esindajad kahte eraldi ruumi, ehk siis ruum laste kiibistamise esindajatele ja vee solidaarsuse esindajatele. Koosoleku ruumides said liikmed oma mõtteid vahetada ja ühiselt otsustada, kas neile sobib nõukogu pakutud lahendus või mitte, sellel hääletus perioodil toimusid mõlemas koosolekuruumis vägagi tulised vestlused. Kui kõik pakkumised olid tagasi lükatud või siis vastu võetud, saadeti kõik Euroopa parlamendi liikmed suuremasse ruumi, kus said kõik fraktsioonide probleemide esindajad oma probleeme tutvustada ja öelda, et miks peaks teised Euroopa parlamendi liikmed nende probleemi lahenduse poolt hääletama. Kui probleemide esindajad oma lahendused esitanud said teised liikmed, selle poolt või vastu hääletada. Kui kõik olid hääletanud, selgus et kummagi probleemilahendused neile ei meeldi ja euroopa parlamendi liikmed saadeti tagasi koosoleku ruumi, et seal taaskord probleemile lahendust leida. Ka seekord pidid liikmed hääletama nõukogu pakutud lahenduste poolt või vastu. Jällegi pärast hääletuse lõppu saadeti kõik tagasi suurde ruumi, kus seegi kord said kõikide fraktsioonide probleemide esindajad oma lahendusi esitada, taas said liikmed hääletada. Sellel korral võeti vastu vee solidaarsuse lahendus, kuid laste kiibistamine lükati tagasi. Kolmandat ja viimast korda vaid fraktsioonide laste kiibistamise liikmed taas koosolekut pidama, sellel korral lükkasid liikmed kõik nõukogu nõukogu pakutud lahendused tagasi. Taaskord kohtusid kõik parlamendi liikmed kolmandat ja viimast korda suures ruumis. Sellel korral said oma lahendusi esitada vaid laste kiibistamise probleemi esindajad. Kui jõudis kätte hääletamise kord hääletati taaskord lahenduste vastu ja laste kiibistamine lükati lõplikult tagasi. Sellega mäng ka lõppes. Kokkuvõtvalt oli matkemäng väga huvitav ja innovatiivne viis kuidas noortele Euroopa Parlamendi tegevust tutvustada.
